|
in english
|
Geenifoorum 2006 - Genoomika alused Kaksikkonverentsil osales kokku 375 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku ja juhti, neist kolmandik teistest Balti riikidest, Skandinaaviast ning Lääne-Euroopast. Viienda ScanBalt Forum'i (21.-22. september), alapealkirjaga "Industry, Academia and Authorities: Collaborating for Excellence" avanud Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler dr Kristjan Haller rõhutas regionaalse koopereerumise tähtsust, mis annab ka Eesti-sugustele väikeriikidele võimaluse osaleda aktiivselt globaalses innovatsioonis. ScanBalt Forum sisaldas 9 plenaarloengut ning 9 paralleelsessiooni, keskendudes nii Läänemere bioregiooni arendamise, public-private-partnership'i kui intellektuaalomandi realiseerimise ning uute projektide algatamise teemadele. Põhjamaade Ministrite Nõukogu peasekretär Per Unckel tutvustas pikkade traditsioonidega koostööd Põhjamaade vahel, tuues välja ScanBalt tüüpi supervõrgustike ja regionaalse koostöö olulisust ning rõhutades ScanBalt'i üht olulist põhimõtet - Brain gain and circulation instead of brain drain. ScanBalt Academy president ning toitumisteadlane prof Kaare Norum rääkis toitumise mõjust tervisele ning selle mõju teadusliku hindamise tähtsusest, samuti geenitehnoloogia poolt pakutavatest võimalustest toidu kasulike omaduste esiletoomisel. Nordea panga Poola ja Baltimaade asepresident Esa Toumi peatus innovaatiliste ja arenevate ettevõtete ja võrgustike, sh ScanBalt'i rahastamisvõimalustest panga vaatevinklist lähtuvalt. Praktiline workshop "Get ready for the 7th EU research framework programme" andis tulevastest 7. Raamprogrammi eluteaduste projektikonkurssidest huvitatutele võimaluse praktiliselt tutvuda taotuste koostamise köögipoolega. Seitsmendat rahvusvahelist Geenifoorumit (22.-23. september), alapealkirjaga "Genoomika alused" avanud Tartu Ülikooli teadusprorektori prof Ain Heinaru tunnustas korraldajaid kõrgetasemelise konverentsi korraldamise eest ning rõhutas sarnaste rahvusvaheliste teaduskonverentside olulisust noorteadlastele. Programmikomitee juht, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu ütles, et kuueaastase töö tulemusena ja tänaseks ligi saja kahekümne Tartus käinud tippesineja vahendusel on informatsioon ürituse kõrgetasemelisest programmist hakanud inimese geneetikaga tegelevates ringkondades levima. Professor Metspalu sõnul on teadusmaailmas väga oluline vahetu kohtumine ja isiklik kontakt, mis loob võimaluse edasiseks tulemuslikuks koostööks nii Euroopa Liidu kui ka teistes teadusprogrammides. 14 tippesinejaga mitmekesine programm pakkus võimalust kuulata erialaseid ettekandeid mitmest valdkonnast. Londoni Kuningliku Kolledži ja Lille'i Ülikooli Pasteuri instituudi professor Philippe Froguel rääkis kaasaegsete geneetiliste võimaluste kasutamisest ning katsete disainimisest, et leida tervislike seisundiste, sh tüsedus, ja komplekshaiguste, sh diabeet, geneetilisi komponente. Maailma üks tuntumaid molekulaarsete tehnoloogiate arendajaid ning 22 patendi või patenditaotluse autor prof. Ulf Landegren Uppsala Ülikooli geneetika ja patoloogia osakonnast tutvustas meetodeid, mis lubavad analüüsida üksikut makromolekuli nii lahuses kui ka rakus. Prof Daniela Toniolo San Raffaele teaduslikust instituudist ja prof Maris Laan Tartu Ülikoolist keskendusid viljatusele ja selle seotusele erinevate geenidega. Geeni- ja kromosoomide koopiate arv mõjust haigustele rääkisid prof André Reis Friedrich-Alexander Ülikool Erlangen-Nürnbergis ning dr Hans van Bokhoven Radboudi Ülikooli Nijmegeni meditsiinikeskusest. Erinevate biomeditsiiniliste andmepankade kasutamisvõimalustest ning järjest kasvavast rollist genoomiuuringutes ja meditsiinis rääkisid dr Howard Cann Fondation Jean Dausset'st, dr Rhian Gwilliam Wellcome Trust Sanger Institute'ist, dr Nigel Spurr GlaxoSmithKline'st ning prof Cornelia van Duijn Rotterdami ülikooli Erasmuse meditsiinikeskusest. Esmakordselt olid konverentsil oma teadustööd tutvustavate postritega esindatud ka Artur Linnu stipendiumifondi käesoleva õppeaasta stipendiaadid.
Tänu toetajatele oli ligi 120 noorteadlasel ja tudengil ning 85 arstil ja teaduril võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Seitsmenda rahvusvahelise geenifoorumi korraldamist toetasid Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus, Tartu Ülikool, Tartu linn ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
|
||||||||||||||||||||||||||||