.

Dr. David Gurvitz, konverentsi peaesineja

12.-14. juunini toimunud Eesti Geenikeskuse, Eesti Biokeskuse ja Tartu Ülikooli poolt ühiselt korraldatud kaheksandal rahvusvahelisel geeni- ja biotehnoloogia konverentsil kõneldi palju geneetika ja biotehnoloogia teadmiste rakendamisest meditsiinis. 20 nimeka esinejaga konverentsil osales 220 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit, neist üheksandik teistest Balti riikidest, Skandinaaviast, Lääne-Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Iisraelist.

Geenifoorumi avas Eesti Teaduste Akadeemia president professor Richard Villems, kes tunnustas korraldajaid kõrgetasemelise konverentsi korraldamise eest ning soovis osalejatele viljakat mõttevahetust.

Programmikomitee juhi, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professori Andres Metspalu sõnul on kaheksaaastase töö tulemusena ja tänaseks umbes saja viiekümne Tartus käinud tippesineja vahendusel hakanud informatsioon ürituse kõrgetasemelisest programmist inimese geneetikaga tegelevates ringkondades levima. Professor Metspalu sõnul annab geenifoorumile kogunev seltskond eesti teadlastele ja üliõpilastele unikaalse võimaluse kuulata maailma tippteadlaste loenguid elavas esituses, mida ei juhtu just iga päev. Üks geenifoorumi traditsioon on seegi, et püütakse üles leida välismaal töötavaid eestlasi või eesti päritolu teadlasi ja neid kodumaale esinema kutsuda.

Prof. Jean Jacques Cassiman

Konverentsil esines 20 tipptasemel ettekandjat. Foorumi peaesineja dr. David Gurvitz Tel Avivi Ülikoolist pidas Tartu Ülikooli aulas konverentsi avava aulaloengu personaalsest meditsiinist. Personaalne meditsiin võimaldab valmistada meile tulevikus haiguste korral isiklike, meile geneetiliselt sobivaimaid ravimeid. Kuigi personaalse meditsiini valdkonnas on areng olnud kiire, on kliiniliste rakenduste teke jäänud aeglaseks, seda eelkõige tohutu töömahuga, mis kaasneb ravimite testimisega ja nende sobitamisega inimese geneetiliste mustritega.

Euroopa Inimesegeneetika Ühingu president professor Jean Jacques Cassiman Leuveni Ülikooli inimgeneetika keskusest rääkis DNA diagnostikast, selle kvaliteedist ja kontrollimisest Euroopas. Oluline on tema sõnul pidev uute uuringutulemuste rakendamine diagnostikas, mis võimaldaks geneetiliste uuringute tulemusi, sh DNA testimist, tulevikus aktiivsemalt igapäevameditsiinis rakendada.

Professor Per Magnus Norra Rahvatervise Instituudist tutvustas Norra emade ja laste kohordiuuringut, mille käigus on jälgimise all enam kui 10000 last koos vanematega ning mille abil on leitud enam mitmeid tõsiste komplekshaigustega seotud geene ja geenirühmi.

Dr. Krista Kaasik

Eestist pärit dr Krista Kaasik California Ülikoolist San Fransiscos rääkis ööpäevastest rütmidest ning nende geneetilistest mehhanismidest ehk nn kellageenidest. Nende olulisest kõneleb fakt, et ca 15% transkriptsiooniprotsessist on ajaliselt reguleeritud. Kellageenide molekulaarse mõjutamise tundmaõppimine aitaks luua uusi ravimeid ja efektiivsemalt kasutada olemasolevaid.