|
Neljapäev, 12. juuni 2008 |
17:30-18:00 |
REGISTREERUMINE TARTU ÜLIKOOLI FUAJEES (ÜLIKOOLI 18) |
|
18:00-19:00 |
KONVERENTSI AVAMINE Konverentsi avab Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti Biokeskuse direktor akadeemik prof. Richard Villems (Ülikooli 18). |
Peaesineja | Dr. David Gurvitz, Tel Avivi Ülikool, Iisrael Personalized Medicine: Setting the Priorities.Dr. Gurvitz on ajakirja "Personaalne Meditsiin" peatoimetaja ning tegeleb aktiivselt nii personaalse meditsiini aspektidega ravimite kasutamisel kui ka eksperimentaalse meditsiiniga farmakogeneetikas.
|
|
19:00-21:00 |
Vastuvõtt Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis (Lossi 25) |
|
|
Reede, 13. juuni 2008 |
08:30-09:00 |
REGISTREERUMINE DORPATI KONVERENTSIKESKUSES (SOOLA 6) |
|
09:00-10:20 |
1. SESSIOON Avasõnad lausub ja sessiooni juhatab Tartu Ülikooli rektor prof. Alar Karis. |
| Prof. Frank Grosveld, Rakubioloogia osakond, Erasmuse Ülikool, Holland Transcription factors and genomic interactionsMaailmanimega teadlane, kes avastas geenide regulatsiooni uue mehhanismi – Locus Control Regions - mis tähendab, et geeni asukoht genoomis on oluline, ning rea uusi transkriptsiooni faktoreid.
|
| Prof. Eero Castren, Neuroteaduste keskus, Helsinki Ülikool, Soome Epigenetic regulation of neurotrophic factor gene expression by drugs and environmental factorsTegemist on maailmamastaabiga Soome teadlasega, kes käsitleb geenide avaldumise reguleerimist epigeneetiliste mehhanismide abil vastuseks ravimite manustamisele või keskkonnatingimuste muutustele. Tegemist on väga aktuaalse teemaga, sest lisaks otsestele geenimuutustele reguleerivad organismi vastust välisteguritele ka igasugused geenide modifitseerimised, nagu metüleerimine.
|
|
10:20-10:40 |
Kohvipaus |
|
10:40-12:00 |
2. SESSIOON Sessiooni juhatab Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee esimees dr. Andres Soosaar. |
| Prof. Bernice Elger, Genfi Ülikool, Shveits Ethical and regulatory aspects of biobanks: global consensus and controversies (Results from a worldwide expert consultation)Genfi Ülikooli eetikateadlane, kes on pühendunud viimasel ajal biopankadega seotud eetikaprobleemidele, mis on eriti aktuaalne teema Euroopas ja viimasel ajal ka mujal.
|
| Mr. Andres Liivak, ReedSmith, USA Current and future life sciences deal structures: What has historically shaped and what currently is shaping big pharma/biotech partnering deals, including today's precedent setting deal structures in U.S. - India branded R&D - what this may mean for future Baltic and Scandinavian life sciences deals and consideration of selected best practices in life sciences deal making.
Eesti päritolu biotehnoloogiale ja farmaatsiatööstusele orienteeritud jurist, kes on läbi viinud isegi maailma mõõdus väga suuri kokkuleppeid, nagu näiteks Islandi DeCode Geneticsi ja Roche vahel. Tehingu väärtuseks oli mitusada miljonit dollarit ja see pani aluse Islandi saamisele juhtivaks maaks, kus viiakse läbi parimaid teaduslikke uurimusi inimgeneetika alal, kasutades Islandi Geenivaramut, ja mis on nüüd muutunud farmaatsiaettevõtteks, kus toimub uute ravimite väljaarendamine teadustööst saadud info põhjal.
|
|
12:00-13:30 |
Lõuna |
|
13:30-15:30 |
3. SESSIOON Sessiooni juhatab Tallinna Tehnikaülikooli molekulaarbioloogia õppetooli juhataja prof. Tõnis Timmusk. |
| Prof. Maido Remm, Molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Tartu Ülikool, Eesti Consensus human genomeProf. Remm on riigi 2008. aasta teaduspreemia laureaat ning räägib geenikaartidest ja inimese genoomist ning sellest, kuidas seda tänapäeval uurida ja mõista.
|
| Prof. Xavier Estivill, Programm Geenid ja Haigused, Genoomi Regulatsiooni Keskus, Pompeu Fabra Ülikool, Hispaania Copy number variants: an emerging mechanism of susceptibility to diseasePeale SNPde (ehk ühenukleotiidsete polümorfismide) esineb inimese genoomis ka rida teisi varieeruvaid elemente. Prof. Estivill räägib geenide koopiaarvu polümorfismidest ja kuidas on need seotud haiguste tekkega. Väga kuum teema tänases inimese geneetikas.
|
| Dr. Manolis Dermitzakis, Populatsiooni- ja võrdleva genoomika töögrupp, Wellcome Trust Sangeri Instituut, Suurbritannia Population Genomics of human gene expressionTegemist on noorema põlve andeka teadlasega, kes oma doktorikraadi geneetikas sai Prof. S. Antonarakise juhendamisel Genfi Ülikooli arstiteaduskonnast. Nüüd on ta Wellcome–Sangeri keskuse laborijuhataja ja käsitleb geeni ekspressiooni varieeruvust populatsioonide sees. See on oluline teadmine, sest mitte kõik muutused geenide ekspressioonis pole üksikjuhtumina vaadates kohe halvad, vaid palju esineb ka varieeruvust nii populatsioonide kui ka indiviidide vahel.
|
|
15:30-15:50 |
Kohvipaus |
|
15:50-17:50 |
4. SESSIOON Sessiooni juhatab Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetooli juhataja, TÜ Eesti Geenivaramu direktor prof. Andres Metspalu. |
| Prof. Gerd Schmitz, Regensburgi Ülikooli Kliinikum, Saksamaa From biobanking to biomarkers |
| Dr. Andreas Dahlgren, Illumina UK Ltd, Suurbritannia From Whole-Genome to Whole Solution - Latest Next Generation Disease Analysis Tools from Illumina. |
| Dr. Britta Finkelnburg, Applied Biosystems, Saksamaa Expanding the boundaries of genomic analysis with SOLiDTM System — A revolution in next generation technology (The Future is Today!) |
|
20:00 | Õhtusöök Restoranis Atlantis (Narva mnt 2). |
|
|
Laupäev, 14. juuni 2008 |
09:00-11:00 |
5. SESSIOON Sessiooni juhatab Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor prof. Toomas Veidebaum. |
| Prof. Pier Franco Pignatti, arstiteaduskond, Verona Ülikool, Itaalia Gene environment interactions in coronary atherosclerosisTegemist on praeguse Euroopa Inimgeneetika Ühingu presidendiga, kes näitab, kuidas keskonnategurid mõjuvad lisaks geenidele pärgarterite ateroskleroosile, mille üheks tulemuseks on südame infarkt.
|
| Prof. Kari Hemminki, Molekulaarse geneetilise epidemioloogia osakond, Saksa Vähiuuringute Keskus, Saksamaa Familial cancer and cancer genesÜks maailma juhtivamaid perekondliku vähkkasvajate eriteadlane. Eriti põhjalikult tegeleb ta geenidega, milles esinevad mutatsioonid on mitmete perekondlike vähkkasvajate põhjustajaks.
|
| Prof. Adi Gazdar, Southwesterni Meditsiinikeskus, Texase Ülikool, Dallas, USA EGFR pathway deregulation in lung cancer – implications for targeted therapies. |
|
11:00-11:20 |
Kohvipaus |
|
11:20-12:40 |
6. SESSIOON Sessiooni juhatab Leedu Inimgeneetika Ühingu president, Leedu Meditsiinilise Geneetika Keskuse direktor prof. Vaidutis Kucinskas. |
| Dr. Janis Klovins, Läti Biomeditsiiniliste Uuringute ja Õpingute Keskus, Läti Latvian Genome Database: establishing resources for genome researchLäti biopanga juhataja, kes tutvustab meile Läti oma "Geenivaramut".
|
| Prof. Per Magnus, Norra Rahvatervise Instituut, Norra Understanding the genetic basis of disease by using a large, population-based pregnancy cohortProf. Magnus räägib, kuidas Norras kasutatakse suuri meditsiinilisi andmekogusid (näiteks ema ja lapse andmebaas, mis hõlmab juba ka raseduse perioodi) teaduslikuks tööks ja milliseid tulemusi saadakse.
|
|
12:40-14:10 |
Lõuna |
|
14:10-15:30 |
7. SESSIOON Sessiooni juhatab Tartu Ülikooli lastekliiniku emeriitprofessor Tiina Talvik. |
| Dr. Segolene Ayme, Rahvuslik Tervise ja Meditsiiniuuringute Instituut INSERM, Prantsusmaa Classification of genetic diseases for communication purpose between clinicians and biologists: New tools provided by Orphanet. |
| Prof. Jean Jacques Cassiman, Inimgeneetika keskus, Leuveni Ülikool, Belgia Contribution of EuroGentest to quality genetic testingProf. Cassiman on Geenifoorumi toimumise ajal Euroopa Inimese Geneetika Ühingu president, kuid räägib DNA diagnostikast ja selle kvaliteedist ning selle kontrollimisest Euroopas. Ka sellest, kuidas saavutada parimat kvaliteeti ja kuidas reaalses meditsiinis DNA testimist kasutada.
|
|
15:30-15:50 |
Kohvipaus |
|
15:50-17:10 |
8. SESSIOON Sessiooni juhatab Eesti Biotehnoloogia Liidu juhatuse esimees dr. Jaanus Pikani. |
| Prof. Ülo Langel, neurokeemia instituut, Stockholmi Ülikool, Rootsi Regulation of gene expression by application of cell penetrating peptidesEesti teadlane, kes töötab nii Stockholmi kui ka Tartu Ülikoolis professorina ja on avastanud viisi, kuidas peptiidid sisenevad rakku, mis avavad uued võimalused ravimite transpordiks ja geenide regulatsiooniks, millest juttu tulebki.
|
| Dr. Krista Kaasik, Neurogeneetika laborid, California Ülikool San Franciscos, USA Elucidating the regulation of the mammalian circadian clockTegemist on Eesti teadlasega, kes on nüüd juba aastaid töötanud USAs. Tegeleb ööpäevaste rütmidega ja nende geneetiliste jt. mehhanismidega (nn. kellageenidega). Avaldanud hiljuti 2 artiklit ajakirjas Nature, kus näitas ainevahetus mõju ööpäevastele rütmidele imetajatel (hiirtel).
|
|
17:10 | KONVERENTSI LÕPETAMINE Konverentsi lõpusõnad: Prof. Andres Metspalu Tartu Ülikool. |
|