Geenifoorum 2008, 12.-14. juuni, 2008
-   Avaleht   -   Esinejad   -   Programm   -   Näitus   -   Osalemistingimused   -   Osalejad   -   Eelmised foorumid   -
-
in english

-
Korraldajad:
-
Eesti Geenikeskus

Eesti Biokeskus EL
EK projekt ECOGENE

Tartu Ülikool
Tartu Ülikool

-
Sponsorid:
Euroopa Teadusfond
Euroopa Teadusfond

Tartu Ülikool
Tartu Ülikool

Tartu - heade mõtete linn

-
Kontakt:

  Eesti Geenikeskus
  geenifoorum@genomics.ee
 
- -
news
- - -
-
-
-

Peaesineja
 

Dr. David Gurvitz,
Tel Avivi Ülikool, Iisrael
Dr. Gurvitz on ajakirja "Personaalne Meditsiin" peatoimetaja ning tegeleb aktiivselt nii personaalse meditsiini aspektidega ravimite kasutamisel kui ka eksperimentaalse meditsiiniga farmakogeneetikas.

Esinejad
 

Dr. Segolene Ayme,
Rahvuslik Tervise ja Meditsiiniuuringute Instituut INSERM, Prantsusmaa
Prof. Jean Jacques Cassiman,
Inimgeneetika keskus, Leuveni Ülikool, Belgia
Prof. Cassiman on Geenifoorumi toimumise ajal Euroopa Inimese Geneetika Ühingu president, kuid räägib DNA diagnostikast ja selle kvaliteedist ning selle kontrollimisest Euroopas. Ka sellest, kuidas saavutada parimat kvaliteeti ja kuidas reaalses meditsiinis DNA testimist kasutada.
Prof. Eero Castren,
Neuroteaduste keskus, Helsinki Ülikool, Soome
Tegemist on maailmamastaabiga Soome teadlasega, kes käsitleb geenide avaldumise reguleerimist epigeneetiliste mehhanismide abil vastuseks ravimite manustamisele või keskkonnatingimuste muutustele. Tegemist on väga aktuaalse teemaga, sest lisaks otsestele geenimuutustele reguleerivad organismi vastust välisteguritele ka igasugused geenide modifitseerimised, nagu metüleerimine.
Dr. Andreas Dahlgren,
Illumina UK Ltd, Suurbritannia
Dr. Manolis Dermitzakis,
Populatsiooni- ja võrdleva genoomika töögrupp, Wellcome Trust Sangeri Instituut, Suurbritannia
Tegemist on noorema põlve andeka teadlasega, kes oma doktorikraadi geneetikas sai Prof. S. Antonarakise juhendamisel Genfi Ülikooli arstiteaduskonnast. Nüüd on ta Wellcome–Sangeri keskuse laborijuhataja ja käsitleb geeni ekspressiooni varieeruvust populatsioonide sees. See on oluline teadmine, sest mitte kõik muutused geenide ekspressioonis pole üksikjuhtumina vaadates kohe halvad, vaid palju esineb ka varieeruvust nii populatsioonide kui ka indiviidide vahel.
Prof. Bernice Elger,
Genfi Ülikool, Shveits
Genfi Ülikooli eetikateadlane, kes on pühendunud viimasel ajal biopankadega seotud eetikaprobleemidele, mis on eriti aktuaalne teema Euroopas ja viimasel ajal ka mujal.
Prof. Xavier Estivill,
Programm Geenid ja Haigused, Genoomi Regulatsiooni Keskus, Pompeu Fabra Ülikool, Hispaania
Peale SNPde (ehk ühenukleotiidsete polümorfismide) esineb inimese genoomis ka rida teisi varieeruvaid elemente. Prof. Estivill räägib geenide koopiaarvu polümorfismidest ja kuidas on need seotud haiguste tekkega. Väga kuum teema tänases inimese geneetikas.
Dr. Britta Finkelnburg,
Applied Biosystems, Saksamaa
Prof. Adi Gazdar,
Southwesterni Meditsiinikeskus, Texase Ülikool, Dallas, USA
Prof. Frank Grosveld,
Rakubioloogia osakond, Erasmuse Ülikool, Holland
Maailmanimega teadlane, kes avastas geenide regulatsiooni uue mehhanismi – Locus Control Regions - mis tähendab, et geeni asukoht genoomis on oluline, ning rea uusi transkriptsiooni faktoreid.
Prof. Kari Hemminki,
Molekulaarse geneetilise epidemioloogia osakond, Saksa Vähiuuringute Keskus, Saksamaa
Üks maailma juhtivamaid perekondliku vähkkasvajate eriteadlane. Eriti põhjalikult tegeleb ta geenidega, milles esinevad mutatsioonid on mitmete perekondlike vähkkasvajate põhjustajaks.
Dr. Krista Kaasik,
Neurogeneetika laborid, California Ülikool San Franciscos, USA
Tegemist on Eesti teadlasega, kes on nüüd juba aastaid töötanud USAs. Tegeleb ööpäevaste rütmidega ja nende geneetiliste jt. mehhanismidega (nn. kellageenidega). Avaldanud hiljuti 2 artiklit ajakirjas Nature, kus näitas ainevahetus mõju ööpäevastele rütmidele imetajatel (hiirtel).
Dr. Janis Klovins,
Läti Biomeditsiiniliste Uuringute ja Õpingute Keskus, Läti
Läti biopanga juhataja, kes tutvustab meile Läti oma "Geenivaramut".
Prof. Ülo Langel,
neurokeemia instituut, Stockholmi Ülikool, Rootsi
Eesti teadlane, kes töötab nii Stockholmi kui ka Tartu Ülikoolis professorina ja on avastanud viisi, kuidas peptiidid sisenevad rakku, mis avavad uued võimalused ravimite transpordiks ja geenide regulatsiooniks, millest juttu tulebki.
Mr. Andres Liivak,
ReedSmith, USA
Current and future life sciences deal structures: What has historically shaped and what currently is shaping big pharma/biotech partnering deals, including today's precedent setting deal structures in U.S. - India branded R&D - what this may mean for future Baltic and Scandinavian life sciences deals and consideration of selected best practices in life sciences deal making.

Eesti päritolu biotehnoloogiale ja farmaatsiatööstusele orienteeritud jurist, kes on läbi viinud isegi maailma mõõdus väga suuri kokkuleppeid, nagu näiteks Islandi DeCode Geneticsi ja Roche vahel. Tehingu väärtuseks oli mitusada miljonit dollarit ja see pani aluse Islandi saamisele juhtivaks maaks, kus viiakse läbi parimaid teaduslikke uurimusi inimgeneetika alal, kasutades Islandi Geenivaramut, ja mis on nüüd muutunud farmaatsiaettevõtteks, kus toimub uute ravimite väljaarendamine teadustööst saadud info põhjal.
Prof. Per Magnus,
Norra Rahvatervise Instituut, Norra
Prof. Magnus räägib, kuidas Norras kasutatakse suuri meditsiinilisi andmekogusid (näiteks ema ja lapse andmebaas, mis hõlmab juba ka raseduse perioodi) teaduslikuks tööks ja milliseid tulemusi saadakse.
Prof. Pier Franco Pignatti,
arstiteaduskond, Verona Ülikool, Itaalia
Tegemist on praeguse Euroopa Inimgeneetika Ühingu presidendiga, kes näitab, kuidas keskonnategurid mõjuvad lisaks geenidele pärgarterite ateroskleroosile, mille üheks tulemuseks on südame infarkt.
Prof. Maido Remm,
Molekulaar- ja rakubioloogia instituut, Tartu Ülikool, Eesti
Prof. Remm on riigi 2008. aasta teaduspreemia laureaat ning räägib geenikaartidest ja inimese genoomist ning sellest, kuidas seda tänapäeval uurida ja mõista.
Prof. Gerd Schmitz,
Regensburgi Ülikooli Kliinikum, Saksamaa