Tartus toimus 18. rahvusvaheline Geenifoorum 2018 „Täppismeditsiin – uus reaalsus“

11.-12. juunil toimus Tartus kaheksateistkümnes rahvusvaheline genoomikaalane teaduskonverents alapealkirjaga „Täppismeditsiin – uus reaalsus“. Geenifoorumi programmi juhi Tõnu Esko sõnul oli konverentsi teemade ring lai ning need käsitlesid suurte andmestike väärtust nii teaduses kui ka iga inimese argiotsustes. 18 Euroopast, Aasiast, Austraaliast ja Põhja-Ameerikast pärit nimeka esinejaga konverentsil osales 178 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit nii Eestist kui välisriikidest.

Geenifoorumi peaesinejaks oli dr Radja Badji Katarist, kes tutvustas Katari genoomiprojekti, mis on Lähis-Ida regioonis omasuguste seas esimene ja ka ambitsioonikaim. Katari ajalugu on rahvaste ajaloolise rände tõttu värvikas, seal elab ja töötab 2,6 miljonit inimest, kellest põliselanikke on vaid 313 000. Katari Genoomiprojekti eesmärgiks ongi kõigi põliselanike DNA täielik järjestamine. Praeguseks on jõutud märgilise 10 000 genoomi sekveneerimiseni.

Geenifoorumi teine peaesineja oli prof Paul Jones Suurbritanniast, kes on juhtinud 100 000 genoomi projekti, mille eesmärgiks on ära kirjeldada 100 000 inimese genoom. Ettevõtmise tulemusena loodetakse jälile saada, mis tegurid viivad raskete lapseea haigusteni ja mis mõjutab vähi arengut. Prof Jones rääkis erasektori ootustest riiklikele personaalmeditsiini programmidele ning kuidas jõuda geneetilistel profiilidel põhineva tervishoiumudelini.

Geenifoorumil oli põnevaid teemasid teisigi. Nii rääkis dr Irma Järvela Helsinki ülikoolist muusikalise kuulmise ja selle puudumise geneetilistest tagamaadest. Dr Lars Forsberg Uppsala ülikoolist rääkis oma vererakkudes Y-kromosoomi kaotanud mehe haiguseriskidest ning lühenenud elueast. Prof Max Nieuwdorp Gothenburgi ülikoolist käsitles oma ettekandes inimese soolestiku mikrofloora rolli erinevate haiguste, nagu näiteks diabeet ja ülekaalulisus, kujunemisel ja ravis. Eesti teadlastest esines konverentsil dr Taavi Tillmann UCLst, kes arutles haiguste ennetamisest ning geneetiliste profiilide võimalikust rollist tuleviku tervishoiusüsteemis.