8-9. juunil toimus Tartus kaheteistkümnes rahvusvaheline genoomika ja biomeditsiini alane teaduskonverents alapealkirjaga „Geneetilised assotsiatsiooniuuringud“. Geneetilised assotsiatsiooniuuringud tähendavad konverentsi teadusprogrammi juhi Riin Tamme sõnul küll tavaliste, ent meditsiiniliselt keerukate ning kompleksselt geneetikast, elustiilist ja keskkonnast sõltuvate komplekshaiguste – nt vähi, südamehaiguste ja diabeedi – üht tänapäevast ja olulist geneetilist kaardistamisevõimalust.

Konverentsi ettekanded keskendusidki eelkõige inimese- ja komplekshaiguste geneetikale, statistilisele geneetikale ja biostatistikale, psühhiaatrilisele genoomikale ja metagenoomikale ning farmakogeneetikale. 17 nimeka esinejaga konverentsil osales 230 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit nii Eestist kui välismaalt.

Geenifoorumi avas Tartu ülikooli rektor professor Alar Karis, kes tervitas konverentsil osalejaid ja soovis neile aktiivset mõttevahetust. Foorumi üks peaesineja, maailma üks tuntumaid meditsiinigeneetikuid, Napolis asuva Telethoni geneetika ja meditsiini instituudi direktor professor Andres Ballabio keskendus oma ettekandes rakusisese ainevahetuse mehhanismi geneetilise kontrolli võimalustele. Ballabio sõnul avab selle mehhanismi mõistmine uued võimalused raskete neurodegeneratiivsete haiguste, nagu Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi põhjuste väljaselgitamisel ja ravil.

Konverentsi teine peaesineja, Läti päritolu California ülikooli professor Aldons Lusis otsib oma uurimistöödes vastust inimeste ülekaalulisuse probleemidele. Oma ettekandes tutvustas professor Lusis hiirtel läbi viidud edukaid geeniuuringuid geenikombinatsioonide ja ülekaalulisuse võimalike seoste kohta, mis aitavad täiendada meie teadmisi ülekaalulisuse ja teist tüüpi diabeedi geneetiliste aluste kohta.

Kopenhaageni ülikooli professor Oluf Pedersen ning Erasmuse meditsiinikeskuse professor André Uitterlinden käsitlesid oma ettekannetes genoomiüleste assotsiatsiooniuuringute erinevaid aspekte, mis aitavad kaasa erinevate komplekshaiguste geneetilise tausta väljaselgitamisele. Professor Pedersen tutvustas oma ettekandes viimase aja edusamme metaboolsete radade geneetiliste põhjuste uurimisel eksonite järjestamise abil, professor Uitterlinden rääkis assotsiatsiooniuuringute arengutest suuremahuliste kompleksuuringute läbiviimisel.

Professor Claudio Franceschi Bologna ülikoolist tutuvustas oma ettekandes inimese vananemise ja pikaealisuse geneetiliste aluste uusi uurimisvõimalusi. Kopenghaageni ülikooli professor Eske Willerslev rääkis uutest tehnilistest võimalustest väljasurnud inimpopulatsioonide genoomiuuringute valdkonnas, kasutades selleks ammu surnud inimeste juuksekarvu.

Helsinki Ülikooli professor Tiina Paunio kirjeldas oma ettekandes depressiooni ja unehäirete geneetilist tausta. Depressiooni võimalikest geneetilisest põhjustest rääkis ka Extremadura Ülikooli kliiniku professor Adrian Llerena.

Eesti teadlastest esines konverentsil Sanford-Burnhami Meditsiiniuuringute Instituudi vanemteadur ja Tartu Ülikooli külalisprofessor Tambet Teesalu, kes uurib kasvajate ravi efektiivsuse suurendamise võimalustest. Oma ettekandes rääkis ta uudsest ravimeetodist, mida võiks kasutada paljude vähiravimite tõhustamiseks ja nende kõrvaltoimete vähendamiseks.