10-11. juunil toimus Tartus üheteistkümnes rahvusvaheline genoomika ja biomeditsiini alane teaduskonverents alapealkirjaga “Kompleksfenotüüpide geneetika”. Geenifoorumi alapealkiri tähendab Eesti Geenivaramu direktor Andres Metspalu sõnul küll tavaliste, ent meditsiiniliselt keerukate ning kompleksselt geneetikast, elustiilist ja keskkonnast sõltuvate haiguste – vähi, südamehaiguste ja diabeedi – diagnoosimist ja ravi.

Konverentsi ettekanded keskendusidki eelkõige komplekshaiguste geneetikale, haiguste diagnostikale, personaalsetele ravimitele, personaalsele meditsiinile ja eluviiside mõjule inimese geenidele ja nende avaldumisele. Ühe olulisema teemana leidsid käsitlust geenitestide võimalused tagada patsiendile just talle parim võimalik ravi. 17 nimeka esinejaga konverentsil osales 211 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit nii Eestist kui välismaalt.

Geenifoorumi avas Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis, kes soovis osalejatele aktiivset mõttevahetust. Foorumi peaesineja, maailma üks tuntumaid inimesegeneetikuid, Pfizeri teadusdirektor professor David Cox keskendus oma ettekandes inimgeneetika rakendustele meditsiinis ja ravimitööstuses. Ka tuleks Coxi sõnul ühele inimesele suunatud personaalse meditsiini asemel hakata rääkima geneetiliselt sarnasele inimgrupile suunatud grupimeditsiinist ehk personaalsemast meditsiinist.

Taivani Academia Sinica professor Yuan-Tsong Cheni sõnul on ravimite kõrvaltoimed suureks meditsiiniliseks probleemiks – nendest on tingitud 6-7% kõigist hospitaliseerimistest. Oma ettekandes tutvustas professor Chen geeniteste, mis aitavad kindlaks teha inimeste ravimitundlikkust ja seeläbi vähendada nende võimalike kõrvaltoimete riske.

Euroopa personaalmeditsiini ühingu president, Saksamaa Bonni ülikooli professor Olga Golubnitšaja kõneles oma ettekandes preventiivse ja personaalse meditsiini erinevatest aspektidest ning nende juurutamise tähtsusest tervishoiusüsteemis.

Rahvusvaheliselt tuntud vananemise geneetiliste põhjuste ja evolutsiooni uurija Newcastle’i Ülikooli professor Thomas Kirkwood mõtestas oma ettekandes erinevatest aspektidest lahti vananemise ja pikaealisuse geneetikat lähtuvalt nn „hävineva keha teooriast“ (ik disposable soma theory). Sellest teooriast lähtuvalt on geenid suutelised organismi eluiga pikendama, kuid seda vaid juhul, kui valitseb tasakaal selleks vajalike kulutuste ja pikaealisusest tulenevate eeliste vahel.

Eesti teadlastest esinesid konverentsil Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo, kelle sõnul on tulevikumeditsiini võti eelkõige võimes üha mahukamaid ja komplekssemaid andmemassiive analüüsida, ning Tartu Ülikooli rakubioloogia teadur dr Viljar Jaks, kes rääkis karvanääpsu rakkude funktsionaalselt sarnasusest täiskasvanud tüvirakkudele.