GEENIFOORUM 2011 [10-11 juuni 2011]

Esinejate nimekiri seisuga 10. aprill 2011

Soren Brunak, Centre for Biological Sequence Analysis, Technical University of Denmark, Denmark.
Soren Brunak on bioinformaatika ja süsteemibioloogia professor Taani Tehnikaülikoolis ja Kopenhaageni Ülikoolis. Tema poolt juhitav uurimisgrupp on aastaid keskendunud süsteemibioloogia uuringutele, mis hõlmavad muuhulgas selliseid tervishoiusektori andmeid nagu elektroonilised haiguslood ja biopankades kasutusel olevad küsimustikud. Nende uuringute eesmärgiks on patsientide grupeerimine nii genotüübi kui fenotüübiliste tunnuste alusel, lähtudes patsientide elektroonilistest haiguslugudest saadavast informatsioonist. Oma ettekandes räägib ta kliiniliste ja molekulaarsete andmete kombineerimisest haigusgeenide otsimiseks ja kirjeldamiseks ning ravimite võrdluseks Taani näitel.
David Cox, Pfizer Inc., USA.
David Cox on vaieldamatult üks tuntumaid inimesegeneetikuid maailmas, kellel on olnud juhtiv roll USAs asuva Inimesegeneetika Keskuse rajamisel. Hariduselt pediaater. Ta on USA rahvusliku bioeetika komitee liige ning USA Teaduste Akadeemia liige. On olnud ka USA firma Perlegen üks asutajatest, kus kasutati kõrgtihedusega mikrokiipe esimese geenide ahelduskaardi (LD) koostamisel. Nüüd töötab ühe maailma juhtiva farmaatsiafirma Pfizer peakontoris teadusdirektorina. Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas geneetiline informatsioon aitab luua uusi ravimeid ja uusi diagnostilisi vahendeid parimate ravimeetodite leidmiseks.
Olga Golubnitschaja, University of Bonn, Germany.
Olga Golubnitcshaja on Euroopa Preventiivse ja Personaalse Meditsiini Assotsiatsiooni peasekretär, ühtlasi töötab professorina Bonni Ülikoolis. Tema ettekanne keskendub preventiivse ja personaalse meditsiini erinevatele aspektidele ning selle juurutamisele tervishoiusüsteemis, rõhutades eelkõige nn 4P (predictive, personalized, preventive, participatory) meditsiini rolli tähtsust.
Viljar Jaks, University of Tartu, Estonia.
Viljar Jaks töötas rida aastaid Karolinska Instituudis teadurina. Tema poolt läbiviidavate tüviraku-uuringute eesmärgiks on teada saada tüviraku roll karvanääpsu elutegevuses.
Nikolas Katsanis, Center for Human Disease Modeling, Duke University, USA.
Nikolas Katsanis on Duke Ülikooli professor. Ta omandas doktorikraadi Londonis ning töötas aastaid John Hopkinsi Ülikoolis professorina. Tema uurimistöö teemaks on ripsmete ehk rakupinnal olevate karvakeste patoloogia ning geneetika. Ripsmejuur raku sees on nagu nano-masin, mille tööst võtab osa umbes 600 valku. See on uudne ja väga oluline teema.
Thomas Kirkwood, Institute for Ageing and Health, Newcastle University, UK.
Thomas Kirkwood on Newcastle Ülikooli juures asuva Vananemise ja Tervise Instituudi direktor, tuntud maailmas kui vananemise geneetiliste põhjuste ja evolutsiooni uurija. Teda huvitab eelkõige see, kuidas vananemise mehhanismid on seotud genoomis olevate polümorfismidega. Oma ettekandes püüab ta mõtestada lahti vananemise ja pikaealisuse geneetikat.
Cecilia Lindgren, Wellcome Trust Centre for Human Genetics, University of Oxford, UK.
Cecilia Lindgren töötab teadurina Oxfordi Ülikooli Wellcome Trust Inimesegeneetika Keskuses. Ta tegeleb metaboolsete komplekshaiguste geneetikaga, uurides põhiliselt 2-tüüpi diabeeti ja rasvumist soodustavaid geneetilisi tegureid.
Frank Lyko, University of Heidelberg, German Cancer Research Center, Germany.
Frank Lyko on epigeneetika professor, kes töötab Heidelbergis, Saksa Vähiuuringute keskuses. Oma ettekandes annab ta ülevaate fenotüübilisest plastilisusest kasutades mudelorganismina mesilasi. Tema uurimistöö on keskendunud DNA metülatsiooni rolli tähtsuse väljaselgitamisele fenotüübilise plastilisuse kujunemisel.
Gilean McVean, Wellcome Trust Centre for Human Genetics, UK.
Gilean McVean on statistilise geneetika professor Oxfordi Ülikooli juures asuvas Wellcome Trusti Inimesegeneetika Keskuses. Oma ettekandes räägib ta 1000 genoomi projektist ja sellest, kuidas kõnealune projekt muudab meie arusaama inimese geneetilisest varieeruvusest. 1000 genoomi projekti eesmärgiks on sekveneerida 1000 täisgenoomi 2011. aasta lõpuks.
Pauline Crystal NG, Genome Institute of Singapore, Singapore.
Pauline Crystal NG on Singapuris asuva Genoomi Instituudi teadur. Tema senine uurimistöö on keskendunud genotüübi ja fenotüübi vaheliste seoste mõistmisele, mis hõlmab muuhulgas paremat arusaamist haigusseoselistest muutustest genoomis. Oma ettekandes demonstreerib ta seda, kuidas bioinformaatilised meetodid aitavad kaasa fenotüübiliste tunnuste kindlakstegemisele. Seda on vaja selleks, et juurutada personaalset meditsiini, kus genoomis olev fenotüübi informatsioon otsitakse üles arvutite abil.
Rasmus Nielsen, University of California, Berkeley, USA.
Rasmus Nielsen on Berkeley Ülikooli professor Californias. Ta uurib organismi adapteerumise mehhanisme muutuvas keskkonnas, võrreldes oma uuringutes ahve ja inimesi ning kasutab arvutusmeetodeid. Ta räägib oma ettekandes sellest, et uue põlvkonna sekveneerimine on muutumas laiatarbekaubaks. Sekveneerimise tulemusena tekkiv tohutu andmete mass põhjustab kvalitatiivse muutuse andmetes ja seetõttu on vaja uut tüüpi uurimismeetodeid evolutsiooni uurimiseks.
Vardhman Rakyan, Blizard Institute of Cell and Molecular Science, UK.
Vardhman Rakyan on epigeneetik, kes töötab juhtivteadurina UKs Blizardi Instituudis. Tema uurimistöö eesmärgiks on mõista epialleelide rolli komplekstunnuste ja –haiguste kujunemisel ning oma ettekandes keskendub ta inimese komplekshaiguste epigenoomikale.
Pawel Stankiewics, Baylor College of Medicine, USA.
Pawel Stankiewics on Houstonis (Texases) asuva Baylori Meditsiiniülikooli professor. Tema peamine uurimistöö teema on koopia-arvu muutused genoomis ja haigused, mis on põhjustatud koopiarvu muutustest. Nüüd on olemas ka meetodid nende haiguste uurimiseks. Ta räägib selliste mikrokiipide vajalikkusest, millega on võimalik määrata väga väikeseid koopia-arvu muutusi.
Ulrich Stephani, Klinik Neuropädiatrie, Kiel, Germany.
Ulrich Stephani töötab professorina Kielis asuvas Neuropediaatria Kliinikus. Ta räägib oma ettekandes epilepsia kliinilisest ja geneetilisest taustast ning võimalikest tekkepõhjustest. Tema uurimistöö on keskendunud peaaaju pinnal toimuvate elektriliste kõikumiste uurimisele, eelkõige laste ja noorukite epilepsia sündroomide korral. Prof Stephani koordineerib Euroopa Teadusfondi poolt läbiviidavat epilepsia programmi, milles osalevad ka Tartu Ülikooli teadlased.
Jaak Vilo, University of Tartu, Estonia.
Jaak Vilo on Tartu Ülikooli bioinformaatika professor. Oma ettekandes annab ta ülevaate Eesti tegevustest meditsiini- ja bioinformaatika ühendamisel, sh Geenivaramu, E-Tervise, haiglate jt andmete vallas.
Yuan-Tsong Chen, Institute of Biomedical Sciences, Academia Sinica, Taiwan.
Yuan-Tsong Chen on Taivani Sinica Akadeemia Biomeditsiiniteaduste Instituudi teadur ning töötab pediaatria ja geneetika professorina Duke'i Ülikooli Meditsiinikeskuses. Tema uurimistöö on seotud inimese pärilike metaboolsete haigusete ravi väljatöötamisega. Samuti on tema uurimisgrupp avastanud geenivariante, mis on seotud varfariini tundlikkuse ja ravimite poolt põhjustatud Stevensi-Johnsoni sündroomiga.
Roger L. Kaspar, Transderm Inc., USA.
Roger L. Kaspar on USA firma TransDerm asutaja ja tegevdirektor. TransDerm tegeleb uute tehnoloogiate, sealhulgas RNA interferentsil põhinevate inhibiitorite väljatöötamisega erinevate nahahaiguste raviks. Tema praegune töö on keskendunud spetsiifiliste siRNA-de disainimisele, millede märklauaks on erinevaid nahahaigusi põhjustavad geenid.