in english
|
|
|
Esinejad
- Prof. Gert-Jan van Ommen (Leideni Ülikooli meditsiinikeskus, Holland) on üks maailma juhtivaid inimgeneetikuid. Endine HUGO (Inimese Genoomi Organisatsioon) president. Tema uurimisvaldkondadeks on neuromuskulaarsed ja -degeneratiivsed haigused (sh eriti Duchenne’i lihasdüstroofia) ning genoomiuuringute ja nende rakenduste kasutamine haiguste uurimiseks, diagnoosimiseks ning raviks.
- Prof. Svante Pääbo (Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituut, Saksamaa) on üks paleogeneetika rajajatest. Ta on uurinud põhjalikult neandertaallaste genoomi ja ta on esimene, kel on õnnestunud eraldada aastatuhandete eest elanud inimese DNA-d. Tema ettekande teemaks ongi neandertallase genoom.
- Prof. Mika Ala-Korpela (Oulu Ülikool ja Oulu Biokeskus, Soome) on juhtiv uurija metaboloomika valdkonnas, kasutades mass-spektromeetria ja tuumamagnetresonantsi tehnoloogiaid bioloogiliste objektide uurimiseks. Metaboloomika eesmärgiks on teha ainevahetusjääkide järgi kindlaks inimese eelsoodumused kindlatele haigustele.
- Dr. Wilhelm Ansorge (Ecole Polytechnique Federal Lausanne, Šveits) on geenisekveneerimise spetsialist. Tema juhtimisel on loodud esimene geenisekvenaator Euroopas ning foorumil räägibki ta geenisekveneerimise tehnoloogiatest.
- Dr. Michael Dean (USA riiklik vähiinstituut) on pikka aega tegelenud rinna- ja eesnäärmevähi uuringutega. Oma ettekandes keskendub ta DNA sekveneerimise ja selle tulemuste kasutamise võimalustel vähiuuringutes.
- Prof. Leif Groop (Lundi Ülikooli diabeediuuringute keskus, Rootsi) on Euroopa juhtiv 2. tüüpi diabeedi uurija, kes on teinud pikaajaliselt koostööd USA Broad Institute’ga. Ta keskendub uutele 2. tüüpi diabeediga seotud geneetilistele markeritele ja geenidele, mis muudavad diabeedi kulgu ja geneetilist põhja üha keerukamaks.
- Prof. Sinuhe Hahn (Baseli Ülikooli naistekliinik, Šveits) on uurinud Downi sündroomi õigeaegse kindlakstegemise võimalusi looteeas ema vere kaudu. Ema veres ringleb loote DNA, mis on võimalik verest eraldada ja määrata loote geneetilisi haigusi või eelsoodumusi nendeks.
- Prof. Marjo-Riitta Jarvelin (Londoni Kuninglik Kolledž, Suurbritannia) on uurinud ja räägib alkoholi geneetikast, sõltuvuse tekke geneetilistest alustest, alkoholi dehüdrogenaasi geenist ja alkoholitalumatusest.
- Dr Mait Metspalu (Eesti Biokeskus, Eesti) räägib inimese evolutsioonist, migratsioonist ja keeltest üle kogu genoomi tehtud analüüside põhjal.
- Prof. Darren Monckton (Glasgow Ülikool, Suurbritannia) olulisemaks uurimisvaldkonnaks on DNA korduvjärjestuste seos päritavate haigustega. Oma ettekandes keskendub ta müotoonse düstroofiaga seonduvatele geenmutatsioonidele.
- Prof. Nancy Pedersen (Karolinska Instituut, Rootsi) räägib geneetika ja keskkonna mõjudest inimese tervislikule seisundile. Tema põhiliseks uurimismeetodiks on kaksikute meetod.
- Prof. Päivi Peltomäki (Helsinki Ülikool, Soome) on pikka aega tegelenud vähkkasvajate epigeneetikaga, uurides pärilike vähivormide tekke ja arengu molekulaargeneetilisi aspekte.
- Dr. Samuli Ripatti (Soome Molekulaarmeditsiini Instituut ja Helsinki Ülikool, Soome) tegeleb genoomiüleste analüüsidega, mis võimaldavad hinnata üldisi geneetilisi riske. Oma ettekandes räägib ta haigusriskide ennustamisest geenikaartide abil Soome näitel.
- Prof. Cisca Wijmenga (Groningeni Ülikooli meditsiinikeskus, Holland) keskendub oma ettekandes tsöliaakia geneetilistele alustele.
- Prof. Mart Saarma (Helsinki Ülikooli biotehnoloogia instituut Soome) on pikka aega uurinud närvisüsteemi arengu molekulaarseid mehhanisme ning närvikasvufaktorite kasutamise võimalusi neurodegeneratiivsete haiguste raviks. Tema juhitud töögrupp on avastanud neurotroofsed faktorid, millel on eeldusi ravida muuhulgas ka Parkinsoni tõbe.
- Dr. Andrew Morris (Wellcome Trusti Inimgeneetika keskus, Oxfordi Ülikool, Suurbritannia).
- Dr. Benoit Ballester (Euroopa Bioinformaatika Instituut, Hinxton, Suurbritannia).
- Prof. Riitta Lahesmaa (Turu biotehnoloogia keskus, Turu Ülikool, Soome).
|
