GEENIFOORUM 2009 [12-13 juuni 2009]

Geenifoorum 2009 - Uued horisondid genoomikas
12.-13. juunil 2009 Tartus

Tänavu juba üheksandat korda Tartus toimunud kahepäevasel rahvusvahelisel geeni- ja biotehnoloogia konverentsil tõdesid esinejad, et geeniteadus on muutunud meditsiinis üha olulisemaks ja on muutmas meditsiini üha personaalsemaks. Nii usub konverentsi programmikomitee juht, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu direktor ja biotehnoloogia professor Andres Metspalu, et viie-kuue aasta jooksul tekib andmebaas, mida arstid saaksid kasutada patsientide geneetiliste riskide hindamiseks. Konverents Geenifoorum 2009 alateemaga „Uued horisondid genoomikas“ koondas taas Tartusse maailma juhtivad geeni- ja biotehnoloogia valdkonna spetsialistid, kes andsid ülevaate selle kiiresti areneva valdkonna viimastest trendidest ja tulevikusuundumustest.

12.-13. juunini toimunud Eesti Geenikeskuse ja Eesti Biokeskuse poolt ühiselt korraldatud üheksandal rahvusvahelisel Geenifoorumil vaadati geeniuuringute tulevikku ja kõneldi palju uuest trendist - personaalseid geneetilisi eelsoodumusi väljaselgitavatest geenikaartidest. 18 nimeka esinejaga konverentsil osales 210 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit, neist seitsmendik teistest Balti riikidest, Skandinaaviast, Lääne-Euroopast, Põhja- ja Kesk-Ameerikast.

Geenifoorumi avas Tartu Ülikooli rektor professor Alar Karis, kes tunnustas korraldajaid kõrgetasemelise konverentsi korraldamise eest ning soovis osalejatele viljakat mõttevahetust. Foorumi peaesineja professor Jun Wang Beijingi Genoomika Instituudist pidas konverentsi avaloengu kiirelt toimuvatest arengutest genoomi sekveneerimise valdkonnas ning selle tulemuste praktikasse rakendamise võimalustest. Professor Wang tutvustas ka kahte oma instituudi ambitsioonikat projekti – „Elu puu“ ning „Geen ja tervis“, millest esimese eesmärk on järjestada kõigi majanduslikult ja teaduslikult oluliste looma- ning taimeliikide ja mudelorganismide genoomid ning teine keskendub suuremahulistele populatsiooni- ja assotsiatsiooniuuringutele.

Dr Brian Naughton maailma ühest suuremast geenikaarte tootvast USA firmast 23andMe tutvustas nende poolt kõigile soovijatele pakutavat, kõigest 400 dollarit maksvat gentüpiseerimise teenust, mida on võimalik tellida ka Eestist ning mille tulemused on kättesaadavad veebipõhiselt. Praktilise näitena tõi ta iseenda, kuna tänu geenikaardile sai ta teada oma diabeediriskist ning oskab nüüd tänu sellele suhkru söömist piirata.

Dublini Ülikooli professor Sean Ennis tutvustas enam kui 6000 peret hõlmava, seni maailma suurima autismi genoomi projekti esialgseid tulemusi, mis kinnitavad autismi tugevat seost geneetikaga.

Üks geenifoorumi traditsioon on seegi, et püütakse üles leida välismaal töötavaid eestlasi või eesti päritolu teadlasi ja neid kodumaale esinema kutsuda. Käesoleval konverentsil rääkis praegu Uppsalas töötav dr Gerli Pielberg koera kasutamise võimalustest inimese komplekshaiguste geneetiliste põhjuste uurimise mudelloomana ning selle valdkonna esimestest saavutustest ja väljakutsetest.

Eesti teadlastest esinesid konverentsil Tartu Ülikooli professor Jüri Allik, kes rääkis seostest geneetika ning isikuomaduste ja käitumispsühholoogia vahel, ning professor Andres Metspalu, kes tutvustas juba 36000 inimese andmeid sisaldava Geenivaramu poolt läbiviidavaid uuringuid.

Üheksanda rahvusvahelise Geenifoorumi korraldamist toetasid ERA-Net, Eesti Biokeskus, Tartu Ülikool, Tartu linn, Tervise Arengu Instituut ja SA Archimedes.