in english
|
|
|
Esinejad
9. aprilli 2009.a. seisuga:
- Prof. Jun Wang, Beijingi Genoomika Instituut, Shenzhen, Hiina.
Genoomi sekveneerimise ajalugu, tehnoloogilised probleemid ning muutumine reaalsuseks. Genoomi sekveneerimine ühe inimese (asiaadi) näitel.
- Dr. Brian Naughton, 23andMe, USA.
Inimese genoomi esmakordse järjestamise hinnaks inimgenoomi projekti raames kujunes hinnanguliselt 3 miljardit USA dollarit. Nüüd, 10 aastat hiljem, pakub firma 23andme järjestusteenust kõigest 400 dollari eest. Laialdasel juurdepääsul geneetilisele infole on ulatuslikud mõjud nii näiteks tervishoius, geeniuuringutes kui ka geneetelises antropoloogias.
- Prof. Eline Slagboom, Leideni Ülikool, Holland.
Pikaajalisuse geneetika, eri geenivariantide mõju meie elueale, eriti elu teisel poolel põetavate haigustega. Kas pikaealisus sõltub haigustest?
- Prof. Gil Atzmon, Albert Einsteini Meditsiinikolledz, New York, USA.
Pikaajalisuse geneetika. Pikaajalisuse uuringud tulevikus, nüüd ja minevikus.
- Prof. Jan Vijg, Albert Einsteini Meditsiinikolledz, New York, USA.
Pikaajalisuse geneetika. Genoomi ebastabiilsuse (DNA muutuste ja mutatsioonide) mõju pikaealisususele.
- Dr. Michael S. Phillips, Montreali Südameinstituudi farmakogenoomika keskus, Kanada.
Ravimiarendus. Farmakogenoomika osa uute ravimite katsetamisel ja kasutamisel.
- Prof. Ann-Christine Syvänen, Uppsala Ülikool, Rootsi.
Uuemate tehnoloogiate kasutamine geeniekspressiooni ja selle regulatsiooni uurimisel, kasutades selleks RNA sekveneerimist.
- Prof. Ulf Landegren, Uppsala Ülikool, Rootsi.
Kuidas omavahel integreerida erinevaid uurimismeetodeid molekulaarsel tasandil.
- Prof. Ben Oostra, Erasmuse Ülikool Rotterdamis, Holland.
Kuidas kasutada Hollandi näitel väikesi isoleeritud inimpopulatsioone uute geneetiliste haiguste leidmiseks.
- Prof. Jüri Allik, Tartu Ülikooli psühholoogia instituut, Eesti.
Isiksuse psühholoogiliste tüüpide seos geneetikaga. Isiksuse põhitüübid on stabiilsed ja geneetilise taustaga.
- Prof. Dorret Boomsma, VU Ülikool Amsterdamis, Holland.
Komplekshaiguste geneetika. Kaksikute kasutamine komplekshaiguste geneetilistel uuringutel.
- Prof. Markus Nöthen, Bonni Ülikool, Saksamaa.
Komplekshaiguste geneetika. Ülegenoomsete assotsiatsiooniuuringute kasutamine neuropsühhiaatriliste haiguste uurimisel.
- Dr. Gerli Pielberg, Uppsala Ülikooli loomade aretamise ja geneetika osakond, Rootsi.
Komplekshaiguste geneetika. Inimgeneetika meetodite ülekantavusest loomadele, sh koduloomadele hobuste pigmendilaikude uurimise näitel.
- Prof. Gerardo Jiménez-Sánchez, Riiklik Genoomse Meditsiini Instituut, Mehhiko.
Genoomika saavutuste juurutamine meditsiinis, tulemuste rakendamise sõltuvus inimpopulatsiooni heterogeensusest Mehhiko näitel.
- Prof. Andres Metspalu, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Eesti.
Eestlaste geenikaardi kattuvus eurooplaste omaga: Geenivaramu andmebaasi põhjal saab näidata, kust maakonnast inimene on pärit, eurooplaste puhul saab näidata, kust riigist pärit on.
- Prof. Manfred Kayser, Erasmuse Ülikool Rotterdamis, Holland.
Genoomiuuringute kasutamisest väljaspool meditsiini, isikutuvastamisel laiemalt kriminoloogia näitel.
- Prof. Sean Ennis, Dublini Ülikool ja Rahvuslik Meditsiinigeneetika Keskus, Iirimaa.
Autismi Genoomi Projekt. Autismispektri häirete geneetika. DNA
koopiaarvu variatsioonid autismispektri häirete põhjuse ja riskifaktorina.
- Prof. Donald Conrad, Wellcome Trust Sangeri Instituut, Suurbritannia.
DNA koopiaarvu variatsioonid inimese genoomis: nende teke, esinemine
ning osa erinevate genoomsete haiguste kujunemisel.
|
