Konverents Geenifoorum 2005 (23-24. september, www.geneforum.ee) alateemaga “Geneetiline meditsiin - võimaluste paljusus” koondas kuuendat korda Tartusse maailma juhtivad geeni- ja biotehnoloogia valdkonna spetsialistid, kes andsid ülevaate kiiresti areneva valdkonna viimastest trendidest ja tulevikusuundumustest, eriti just meditsiinis.

Konverentsil osales kokku 275 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku ja juhti, neist kümnendik teistest Balti riikidest, Skandinaaviast, Lääne-Euroopast ja Põhja-Ameerikast.

Prof. Richard Villems, Eesti Teaduste Akadeemia president

Geenifoorumi avanud Eesti Teaduste Akadeemia president professor Richard Villems tunnustas korraldajaid kõrgetasemelise konverentsi korraldamise eest. Professor Villemsi sõnul pakub konverentsi formaat, kus ettekandjate hulgas on maailma oma ala tipud ning kuulajate seas on palju noori ja tulevasi teadlasi, rahuldust kõigile osapooltele.

Programmikomitee juht, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu ütles, et kuueaastase töö tulemusena ja tänaseks rohkem kui saja Tartus käinud tippesineja vahendusel on informatsioon sellest kõrgetasemelisest üritusest hakanud maailmas geneetika ja biotehnoloogiaga tegelevates ringkondades levima „Samas ootaksime rohkem osalejaid nii Tartu Ülikoolist kui TÜ Kliinikumist”, tõdes professor Metspalu.

Konverentsi avasessioonis tutvustas Eesti Biokeskuse direktor professor Richard Villems kaasaegse inimese geneetilist ajalugu. Selle uuringu aluseks on kindlate mitokondri ja Y kromosoomi DNA järjestuste esinemine maakera erinevates piirkondades elavatel inimestel, mis võimaldab määrata ka inimese väljarände marsruudi oma tekkekohast Aafrikast.

Prof. John Burn, Newcastle’i Ülikool, Suurbritannia

Newcastle’i Ülikooli professor John Burn ning Pomerani Meditsiiniülikooli professor Jan Lubinski andsid ülevaate sõeltestimise ja DNA analüüside koosrakendamisest võitluses vähkkasvajatega. Nende edusammud on ilmsed ja selliselt rakendatuna tooks see kasu ka Eesti vähihaigetele.

Eraldi teemana leidis käsitlust biomeditsiiniliste andmepankade järjest kasvav roll genoomiuuringutes ja meditsiinis. Grazi Ülikooli professor Kurt Zatloukal rääkis kogutava info standardiseerimise tähtsusest, TÜ professor Andres Metspalu tutvustas Eesti Geenivaramu hetkeseisu ja Geenivaramu baasil läbiviidavaid teadusprojekte.

Põhjalikumalt räägiti mitmete haiguste geneetilistest põhjustest, pikem ülevaade anti vähi, südame-veresoonkonna ja silmahaiguste geneetikast ning geeniekspressiooni molekulaarsetest alustest.

Prof. Till Roenneberg, Meditsiinipsühholoogia Instituut, Saksamaa

Konverentsil anti ülevaade ka inimese bioloogilise kella seotusest geenidega. Professor Till Roennebergi ja doktor Martha Merrow sõnul on inimese bioloogilise kella tähtsust seni oluliselt alahinnatud. Tegemist on geneetilise eelsoodumusega, millega peaksid inimesed elukutse ja töökoha valikul juba ette arvestama. Soov hommikuti kaua magada võib väga hästi olla geneetiline ja päritav.