Reede, 23. september 2005   09:30-10:00 Registreerumine Vanemuise Kontserdihallis 10:00-10:10 GEENIFOORUMI AVAMINE Prof. Richard Villems, Eesti Teaduste Akadeemia president, Eesti 10:10-12:20 AVASESSIOON Prof. Kári Stefánsson, deCODE genetics, Island Populatsioonigeneetika ja komplekshaigused. Prof Kári Stefánsson juhib Islandi suurimat ja kogu maailmas tuntud geenitehnoloogiafirmat. Ta on avastanud 15 haigusgeeni, sh rabanduse, skisofreenia ning hüpertoonia. Ta on karismaatiline juht, kes oma sirgjoonelise ning kompromissitu käitumisega on arendanud deCODE’i üheks suuremaks väljaspool USA-d asuvaks geenitehnoloogiafirmaks. DeCODE on alustanud ka oma ravimiprogrammi ja neil on uurimisel terve rida ravimikandidaate, mis näitab, et ühes firmas on võimalik teha nii teadustööd kui tootearendust. Prof. Richard Villems, Eesti Biokeskus, Eesti Kaasaegse inimese geneetiline ajalugu Prof. Michel Georges, Liege'i Ülikooli veterinaarmeditsiini teaduskond, Belgia Loomade epigeneetilised uuringud: teel veiste callipyge’i lookuse polaarse liigdomineerivuse molekulaarse arusaamise poole. Prof Michael George tegeleb põllumajandusgeneetikaga. Ta tegeleb kvantitatiivsete tunnuste uurimisega imetajatel, nt on ta leidnud lehma genoomis ühe polümorfse nukleotiidi, mille variatsioonid mõjutavad lehma piimatoodang tonnides. 12:20-12:40 Kohvipaus 12:40-14:00 1. SESSIOON Dr. Mark Gibbs, Illumina Inc., USA Kogu genoomi genotüpiseerimine geenikiipidel. Prof. Jukka T. Salonen, Oy Jurilab Ltd, Kuopio Ülikooli tervishoiu uurimisinstuut, Soome Algpopulatsioonide eelised komplekshaiguste geeniuuringutes. Prof Jukka T. Salonen on üks esimesi eurooplasi, kes on võtnud kasutusele Affymetrix’i genoomi genotüpiseerimise tehnoloogia, mis kasutab üle 100000 SNP markeri üle kogu genoomi. Ta on leidnud Soomes üle 25000 uue geeni, mis osalevad südameveresoonkonnahaiguste tekkes. 14:00-15:00 Lõuna 15:00-16:30 2. SESSIOON Dr. Paul Brennan, Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur, Prantsusmaa Geneetika kasutamine vähki põhjustavate keskkonnategurite avastamisel. Dr Paul Brennan töötab maailma tervise organisatsioonis vähiuurimise agentuuris Lyonis ja ta on uurinud geneetiliste meetodite abil keskkonnafaktorite mõju vähkkasvajate tekkele. Agentuuril on kasutada maailma üks suurematest vähkkasvajate biopankadest, kuhu on kogutud üle 400000 koeproovi 12 Euroopa riigist. Koeproovide võtmist alustati juba 15 aastat tagasi ja selles pangas identifitseeritakse praegusel ajal 10000 vähijuhtumit aastas. Prof. Gerd Utermann, Innsbrucki Meditsiiniülikool, Austria Apolipoproteiini(a)(LPA) lookuse koopiate arvu variatsioon 17-s maailma populatsioonis. Prof Gerd Utermann on rakubioloog, kes alates oma teadustöö algusaastaist on tegelenud lipiidide ja kolesteriinide ainevahetuse geneetikaga ning kõrgvererõhutõve tekkel osalevate geneetiliste faktorite väljaselgitamisega. 16:30-16:50 Kohvipaus 16:50-18:20 3. SESSIOON Prof. Till Roenneberg, Meditsiinipsühholoogia Instituudi kronobioloogia keskus, Saksamaa Inimese ööpäevaste rütmide epidemioloogia. Prof Till Roenneberg ja dr Martha Merrow käsitlevad bioloogiliste rütmide osa meie igapäevaelus, uurides nende rütmide geneetilisi aluseid ja toimemehhanisme. Eelkõige tegelevad nad ööpäevaste rütmide uurimisega, kuigi inimestel on ka kuu- ja aastapikkused rütmid. Dr. Martha Merrow, Groningeni Ülikooli käitumisbioloogia osakond, Holland Geenikell. Dr Martha Merrow ja prof Till Roenneberg käsitlevad bioloogiliste rütmide osa meie igapäevaelus, uurides nende rütmide geneetilisi aluseid ja toimemehhanisme. Eelkõige tegelevad nad ööpäevaste rütmide uurimisega, kuigi inimestel on ka kuu- ja aastapikkused rütmid. 20:00 Õhtusöök Laupäev, 24. september 2005   10:00-11:30 4. SESSIOON Prof. Han Brunner, Radboudi Ülikooli Nijmegeni meditsiinikeskus, Holland Genotüübid ja fenotüübid. Prof Han Brunner on Euroopa üks prominentsemaid inimesegeneetikuid, Euroopa Inimese Geneetika Ühingu teadusliku programmi juht, kes on pannud juba mitmeid aastaid kokku ühingu aastakonverentsi kava. Tema uurimisobjektiks on mendeli tüüpi geneetilised haigused ning geno- ja fenotüüpide vaheliste seoste väljaselgitamine. Prof. Jan Lubinski, Pomeraani Meditsiiniülikooli rahvusvaheline päriliku vähi uurimiskeskus, Poola Populatsiooni geneetilise eelsoodumuse väljaselgitamine kui vähi ennetamise ja järelevalve alus. Dr Jan Lubinski on Pomerani meditsiiniülikooli rahvusvahelise päriliku vähi uurimise keskuse professor. Ta on Poola ja kogu Euroopa üks nimekamaid päriliku jämesoolevähi uurijaid. 11:30-11:50 Kohvipaus 11:50-13:20 5. SESSIOON Prof. Veronica van Heyningen, Edinburghi Lääne Üldhaigla, Suurbritannia Silma väärarengud: Mendeliaalsetest komplekshaigusteni. Prof Veronica van Heyningen on endine Euroopa Geneetika Ühingu president. Ta räägib silma arenguhäiretest ja sellega seotud haigustest. Prof. Albert Schinzel, Meditsiinigeneetika Instituut, Shveits Kliiniliste andmete ja molekulaarsete tsütogeneetiliste uuringute kasutamine geenide kaardistamisel. Prof Albert Schinzel on Euroopa Tsütogeneetika Ühingu president, äärmiselt prominentne tsütogeneetik. Ta näitab, kuidas klassikaline tsütogeneetika areneb tehnoloogiliselt ja annab meile uusi võimalusi haigust põhjustavate geenide leidmiseks. 13:20-14:20 Lõuna 14:20-15:50 6. SESSIOON Prof. John Burn, Newcastle'i Ülikooli inimgeneetika instituut, Suurbritannia Kompleksse geenitestimise kasutamine kliinilises geneetikas. Prof John Burn on üle maailma tuntud vähkkasvajate geneetika spetsialist. Ta näitab, kuidas fundamentaaluuringud viivad praktiliste lahendusteni, varajase diagnostika ja geneetilise teenistuse loomiseni. Kirde-Inglismaal, ca 3 miljoni elanikuga piirkonnas, on ta käivinutanud täieliku geneetilise diagnostika süsteemi. Dr. Tanel Tenson, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, Eesti Valgusünteesi inhibiitorid: mõjumehhanismid ja vastupanuvõime. Dr Tanel Tenson näitab, et kuigi antibiootikumid on tuntud juba ammu, on paljudel juhtudel tekkinud nende suhtes resistentsus nii kodus kui haiglates. Taastamaks kontroll haiglasiseste nakkuste üle, on vaja uurida, kuidas antibiootikumid mõjuvad. Dr Tensoni selgitab, kuidas modifitseerida antibiootikumide konkreetseid toimemehhanisme nii, et haigused neid modifitseerida ei suudaks. 15:50-16:10 Kohvipaus 16:10-17:45 7. SESSIOON Prof. Kurt Zatloukal, Grazi Ülikool, Austria Koepankade kasvavast tähtsusest meditsiinilistes genoomiuuringutes ja uute ravimite avastamisel. Prof Kurt Zatloukal on üks Austria tuntumaid geneetikuid. Ta on organiseerinud koepanga, mis põhineb lisaks vereproovidele ka kudedele, mis on saadud biopsia ja kirurgiliste operatsioonide abil. Kasutades erinevaid DNA hübridisatsiooni meetodeid, antikehade paneele ning geeniekspressiooni mustreid püüab ta luua ulatusliku andmepanga, mis kirjeldaks kõikide rakutüüpide põhilisi bioloogilisi iseärasusi, et seda kasutada mitmete haiguste, sh ka vähi, varaseks diagnostikaks, bioloogilise mehhanismi uurimiseks ja uute ravimikandidaatide leidmiseks. Prof. Andres Metspalu, Tartu Ülikooli biotehnoloogia õppetool, Eesti Populatsiooni biopangad ja geneetika. Prof Andres Metspalu tutvustab Geenivaramu andmebaasi kasutamist teaduslikus uurimistöös. Samuti räägib ta eestlaste geneetilise struktuuri võrdlusest ja sarnasusest teiste rahvastega ning geneetilistest erinevustest Eesti erinevate piirkondade vahel. 17:45 GEENIFOORUMI LÕPETAMINE