Geenifoorum 2004, 17.-18. september, 2004
-   Avaleht   -   Esinejad   -   Programm   -   Bioettevõtlusseminar   -   Näitus   -   Osalejad   -   Eelmised foorumid  
-
in english

-
Korraldaja:
-
eesti geenikuskus

-
Partnerid:
-
eesti biokeskus
EL projektid GENEMILL ja
GENERA
EL lipp
connect eesti
-
Peasponsor:
esf
-
Sponsorid:
tartu ülikool
tartu
eas
connect eesti
kpmg
-
Ametlik Lennufirma:
sas


-
Kontaktinfo:

  Sekretariaat
  tel. 07 475 620
  tel. 07 302 637
  faks 07 383 041
  e-post
 

  SA Geenikeskus
  tel. 07 420 132
  faks 07 440 421
  e-post
 
- -
news
- - -
-
-
-

Viies rahvusvaheline
Geenifoorum 2004
"Genoomikalt Meditsiinile"

17.-18. september 2004, Tartu

Tänavu juba viiendat korda Tartus toimunud kahepäevasel rahvusvahelisel biotehnoloogia konverentsil tõdesid esinejad, et genoomika tungib iga päevaga üha enam kliinikutesse. Lähitulevikus on oodata genoomika rolli pidevat kasvu nii igapäevases ravitöös kui ka tervishoiu planeerimisel. Konverents Geenifoorum 2004 alateemaga “genoomikalt meditsiinile” koondas taas Tartusse maailma juhtivad geeni- ja biotehnoloogia valdkonna spetsialistid, kes andsid ülevaate kiiresti areneva valdkonna viimastest trendidest ja tulevikusuundumustest.

Prof. Toivo Maimets
Prof. Toivo Maimets, haridus- ja teadusminister
17.-18. septembrini toimunud sihtasutuse Eesti Geenikeskus korraldatud viiendal rahvusvahelisel biotehnoloogia konverentsil kõneldi geneetika ja biotehnoloogia teadmiste rakendamisest meditsiinis. Konverentsil osales 350 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit, neist kuuendik teistest Balti riikidest, Skandinaaviast, Lääne-Euroopast, Põhja-Ameerikast, Austraaliast ja Jaapanist.

Geenifoorumi avanud haridus- ja teadusminister professor Toivo Maimets tunnustas korraldajaid kõrgetasemelise konverentsi korraldamise eest, kus igal aastal on esinejateks maailma juhtivad eksperdid, kes on ministri sõnul kujunenud konverentsi kaubamärgiks. Professor Maimets avaldas samuti lootust, et osalejate seas, kellest ligi kolmandik olid Eesti tudengid, kraadiõppurid ja noorteadlased, leidub neid, kes lähitulevikus saavutavad olulise läbimurde inimkonda laastavate haiguste uurimisel.

Prof. Andres Metspalu
Prof. Andres Metspalu
Programmikomitee juht, Tartu Ülikooli biotehnoloogia professor Andres Metspalu ütles, et viieaastase töö tulemusena ja tänaseks umbes saja Tartus käinud tippesineja vahendusel on informatsioon ürituse kõrgetasemelisest programmist hakanud inimese geneetikaga tegelevates ringkondades levima. Professor Metspalu sõnul on teadusmaailmas väga oluline vahetu kohtumine ja isiklik kontakt, mis loob võimaluse edasiseks tulemuslikuks koostööks nii Euroopa Liidu kui ka teistes teadusprogrammides.

Konverentsi avasessioonis tutvustas Lääne-Austraalia Meditsiiniuuringute Instituudi professor Lyle J. Palmer geneetilise epidemioloogia hetkeseisu ja Lääne-Austraalia populatsioonipõhiste uuringute mudelit. Lääne-Austraalias on teadlaste ja avaliku sektori koostöös saadud aru populatsioonipõhiste geneetikauuringute vajadusest. Prof. Palmer leiab, et mida suurema kandepinnaga geneetilist häiret soovitakse uurida, seda suuremat inimeste hulka peab statistiliselt arvestatava tulemuse saamiseks korraga uurima. Lisaks teaduslikele eesmärkidele loodetakse kujuneda osaks rahvusvahelisest ettevõtmisest ja arendada Lääne-Austraalia populatsiooni andmetest rahvusvaheliselt oluline uurimisressurss, mis paneks aluse rahvusvahelisele koostööle. Samuti on populatsioonigeneetika uurimine loonud piirkonnas võimaluse elanikkonnale haiguste ja geneetika vaheliste seoste teadvustamiseks. Austraalia biopank erineb teistest, kuna avalik sektor eraldas selle loomiseks 60 miljonit dollarit. Terviseandmed kogutakse erinevatest elektroonilistest andmebaasidest, millele lisatakse patsiendilt võetud vereproov. Nii hoitakse kokku patsientide fenotüpiseerimise kulude arvelt.

USA Riikliku Vaimse Tervise Instituudi epidemioloogia asedirektor dr Kathleen R. Merikangas rõhutas, et haigusgeenide avastamise kõrval on oluline ka inimeste harjumuste muutmine, mis reaalses elus pole sugugi lihtne. Hoolimata geneetilisest eelsoodumusest kipuvad inimesed jätkama haiguse teket soodustava tegevusega, nt suitsetamise või alkoholi liigtarbimisega. Samas rõhutas dr Merikangas, et piiratud vahendite tingimustes tuleb prioritiseerida valdkonnad, kus geneetilisi uuringuid rakendada. Suitsetamise geneetiliste põhjuste uurimise asemel soovitas dr Merikangas uurida rinnavähi, esimest tüüpi diabeedi, skleroosis multipleksi ja autismi geneetikat, kuna nende haiguste tekkepõhjuste avastamine ja tuleviku ravivõimalused peituvad eelkõige geeniuuringutes.

Dr. Martin Godbout
Dr. Martin Godbout
Koostöös Eesti Biotehnoloogia Liiduga korraldatud sessioonil analüüsiti Kanada ja Soome kogemust ning Eesti kavatsusi kõrgtehnoloogilise sektori arendamisel. Kanada organisatsiooni Genome Canada tegevjuht professor Martin Godbout tutvustas Kanada mudelit, kus riik on organisatsioonile viimasel viiel aastal usaldanud Kanada teadlaste genoomiuuringute ja rahvusvahelise uurimistöö finantseerimiseks sadu miljoneid dollareid. Soome riikliku teadus- ja arendustegevust finantseeriva fondi SITRA eluteaduste üksuse direktor dr Hannu Hanhijärvi tunnustas Eesti genoomiuuringute korraldust ning tõdes eestlastelt õppimise vajadust. Samuti selgitas dr Hanhijärvi Soome probleeme varases arengustaadiumis biotehnoloogia firmade arengu toetamisel. Kolmandana esitas Eesti teadmistepõhise ühiskonna tulevikunägemuse valitsuse arendusnõunik Raul Malmstein, kelle sõnul on üheks peamiseks küsimuseks erinevate osapoolte huvide rahuldamine ning usalduse tekitamine ülikoolide, firmade ja teadusasutuste vahel. Malmstein nägi edasiviiva jõuna sisemise konkurentsi tekitamist institutsioonide ja üksikute teadlaste vahel. Malmsteini sõnul on riigil kavas töötada riskikapitali puuduse leevendamise nimel, kuigi 5-6 tugevat projekti aastas ei avalda veel olulist mõju riigi majandusele.

Mitu ettekannet käsitlesid haplotüübi kaardiga seonduvaid probleeme. Kuna inimese kogu ca kolmest miljardist aluspaarist koosneva genoomi uurimine pole olemasolevate tehnoloogiate jõudluse juures ratsionaalne, siis soovitakse identifitseerida genoomi iseloomustavad punktid, mis võimaldaksid vähendada uurimiseks vajalike andmete mahtu tuhandeid kordi, kaotamata samas olulist informatsiooni. Lähenemine on teostatav tulenevalt genoomi ülesehitusest, millest lähtuvalt on suuri genoomi lõike võimalik iseloomustada blokkidena vaid mõne punkti abil.

Rahvusvahelisel Geenifoorumil räägiti põhjalikumalt mitmete haiguste geneetilistest põhjustest, pikem ülevaade anti diabeedi (tüüp II), obstruktiivse kopsuhaiguse, astma, psoriaasi, ärevusseisundite, põletikulise soolehaiguse ja immuunsüsteemi geneetikast.

Prof. Nicolas Rose
Prof. Nicolas Rose
Londoni Majanduskooli sotsioloogia professor Nicolas Rose käsitles genoomika arengust tulenevaid muutusi ühiskonnas, kus inimestel, perekondadel ja huvirühmadel ilmnevad paratamatult uued biomeditsiinilised ootused, kuid süveneb ka ebakindlus tuleviku suhtes. Bioloogilised kodanikud peavad pidevalt mõtlema geneetilisest eelsoodumusest erinevatele haigustele ja hindama võimalikke riske.

Sarnaselt möödunud aastale toimus konverentsi avapäeval paralleelsessioonina Connect Eesti bioettevõtlusele keskendunud seminar, kus arutelu ja mõttevahetust Eesti biotehnoloogia arenguvõimalustest ja kriitilistest punktidest kõrgtehnoloogilise ettevõtte arendamisel juhtisid Suurbritannia ja Skandinaavia lektorid.

Tänu toetajatele oli 150 noorteadlasel ja tudengil ning ligi 100 arstil ja teaduril võimalus osaleda konverentsil soodushinnaga. Viienda rahvusvahelise geenitehnoloogia konverentsi korraldamist toetasid Euroopa Teadusfond, Eesti Biokeskus, Tartu Ülikooli Geeni- ja Keskkonnatehnoloogia Tippkeskus, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Linn, KPMG Eesti ja Briti Nõukogu. Konverentsi korraldamisel osalesid Connect Estonia ja Eesti Biotehnoloogia Liit.