Tartus toimus 17. rahvusvaheline Geenifoorum 2017 "Suurandmete roll personaalses meditsiinis"

15.-16. juunil toimus Tartus seitsmeteistkümnes rahvusvaheline genoomikaalane teaduskonverents alapealkirjaga „Suurandmete roll personaalses meditsiinis“. Konverentsi alapealkiri viitab tõdemusele, et (tuleviku) täppismeditsiin vajab väga palju infot. Sealhulgas inimese geeniinfot, terviselugu, käitumismustreid, temas elavate bakterikoosluste ja ka keskkonna mõju. Geenifoorumi programmi juht Tõnu Esko ütleb, et kui võrrelda praegust aega 17 aasta taguse ajaga, siis selgeks on saanud vaid see, et kõik on väga keeruline. Kui geenifoorum seitseteist aastat tagasi alustas, siis ei olnud inimese genoomi veel järjestatud. Nüüd läheb genoomi järjestamiseks aega nädal ning maailmas on geeniinfot tohutu hulk ning seda tuleb aina juurde.

Konverentsil käsitleti olulisemate teemadena suurandmete analüütikat, mutatsioone haiguste ja evolutsiooni kontekstis, aju genoomikat, genoomika kasutamist tervishoiusüsteemis ning mikrobioomi. 19 Euroopast ja Põhja-Ameerikast pärit nimeka esinejaga konverentsil osales 218 teadlast, arsti, tudengit, tervishoiuametnikku, juhti ja investorit nii Eestist kui välismaalt.

Geenifoorumi üheks silmapaistvaks esinejaks oli prof Mark Caulfield Suurbritanniast, kes tutvustas 100 000 genoomi projekti, mille raames on võetud eesmärgiks ära kirjeldada 100 000 inimese genoom. Ettevõtmise tulemusena loodetakse jälile saada, mis tegurid on haigusteni viinud ja mis mõjutab vähi arengut. Projekti fookuses on eelkõige rasked lapseea haigused, samuti vähkkasvajad.

Dr Ingrid Borecki USAst arutles teemal, miks ravimiarenduse puhul ei suuda prekliinilised mudelid ennustada piisava täpsusega ravimite kliinilist tulemuslikkust ning kuidas inimese geneetilise informatsiooni kasutamine võimaldaks uute ravimite arendust oluliselt efektiivsemaks muuta.

Frederik Trier Moller Taanist rääkis, kuidas saab kasutada supermarketite lojaalsusprogrammide kaarte analüüsimaks inimeste ostlemisinfot. Seda infot nende tavaelu käitumisega ühendades saab öelda, mis mõjutab nende tervist ja haigusi. Näiteks kui inimene ise ei suitseta, aga kui ta ostab sigarette oma lähedasele, siis selle kaudu saab hoopis täpsema teabe ta elu keskkonna ja tingimuste kohta, mis inimest küsitledes ei pruugi ilmsiks tulla.

Eesti teadlastest esinesid konverentsil prof Vallo Tillmann Tartu ülikooli kliinikumist ja dr Madis Tiik SITRAst. Prof Tillmann analüüsis soole mikrofloora mõju lapse arengule ning haigestumisele. Dr Madis Tiik andis ülevaate personaalmeditsiini rakendamise võimalustest tervishoiusüsteemis digitaalsetest terviseandmetest lähtuvalt.