14-15. juunil toimus Tartus kolmeteistkümnes rahvusvaheline genoomika ja biomeditsiini alane teaduskonverents alapealkirjaga „Integreerides genoomikat ja meditsiini“. Interdistsiplinaarne konverents koondas Tartusse valdkonna juhtivad eksperdid Euroopast ja Põhja-Ameerikast, tutvustades uuemaid teadussaavutusi geneetikas, genoomikas ja biomeditsiinis ning kirjeldas ka nende praktikasse rakendamise võimalusi.

Personaalne tervishoid on nii maailmas kui ka Eestis hetkel aktuaalne teema, mis on pälvinud laia tähelepanu. Seetõttu keskendus ka tänavune Geenifoorum just erinevatele võimalustele ja näidetele maailmapraktikast, kus juba täna saab genoomika meditsiini aidata. „Juhtivates Põhja-Ameerika ning ka Euroopa haiglates kuulub geenimeditsiin juba mitmel pool igapäevapraktikasse ning pea igal nädalal ilmub raporteid, kus DNA-järjestusanalüüsi abil on leitud molekulaarne põhjus mõnele raskele haigusele. Haiguse mõistmine tähendab üldjuhul ka paremat ning effektiivsemat ravi”, ütles Geenifoorumi programmikomitee liige, TÜ EGV teadur Tõnu Esko.

Geenifoorumi avas Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm, kes tervitas konverentsil osalejaid ja soovis neile aktiivset mõttevahetust. Konverentsi põhiteemadeks oli inimesegeneetika ja regeneratiivne meditsiin, neurogenoomika, farmakogenoomika ja statistiline geneetika. Kahe tiheda päeva jooksul larutleti ka muudel teemadel, nagu geneetilised riskiskoorid, genoomne turvalisus ja riigipõhine genoomikaardistamine.

Tänavuse Geenifoorumi peaesinejaks oli Meynard Olson Washingtoni Ülikoolist, kes on tuntud kui Inimese Genoomiprojekti üks idee algatajaid ning eestkõnelejaid. Oma ettekandes andis ta ülevaate, miks ja mil määral saab ning ka peab integreerima genoomiteadust igapäevameditsiiniga. Ka mitmed teised esinejad, sh Urs Meyer, Matthias Schwab ning John Chambers, tutvustasid personaalsemat lähenemist nii farmakogeneetikas kui ka haigusriskide hindamisel. Inimeste vere metaboolsete parameetrite täpsem uurimine aitab selgitada, kuidas patsiendi organism vastab mõnele ravimile või haiguse varajasele staadiumile, et seeläbi paremini mõista nii ravimi lagundamise protsesse kui ka haiguse molekulaarseid põhjuseid.

Üks sessioon oli pühendatud komplekshaiguste geneetikale, kus Michael O'Donovan rääkis skisofreenia, Paul Franken une ning Abraham Acevedo-Arozena Huntingtoni tõve võimalikest geneetilistest tagamaadest.

Nuala Sheenan ja Nicholas Timpson arutlesid oma ettekannetes geneetiliste assotsiatsiooniuuringute metoodika üle.

Eesti teadlasi esines Geenifoorumil seekord kaks. Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja dr Aare Märtson rääkis luusiirdamist kui regeneratiivse meditsiini näitest. Tallinna Tehnikaülikooli professor Toomas Neumann käsitles mesenhüümi tüvirakkude potentsiaali rakuteraapias. Tüvirakkude kasutamisega seonduvatel võimalustel peatusid oma ettekannetes ka Outi Hovatta ja Timo Tuuri.